Edaspidi ilmus temalt peaaegu igal aastal üks või mitu romaani. Tema romaanid ilmusid sageli järjejuttudena ajakirjades enne kui eraldi raamatuna. Kogutud teosed (82 köidet) ilmusid 18781910. Ta kirjutas raamatuid enamasti õhulaevadestrongidest arvutitest lennukitest ja muudest sellistest asjadest, mida tegelikult polnud siis olemas. Jules Verne'i teoseid "Cinq semaines en ballon" ("Viis nädalat õhupalliga") (1863) "Vingt Mille Lieues sous les mers" ("Allveelaevaga ümber maakera") (1870) "Les tribulations d'un chinois en Chine" ("Hiinlase eksirännakud Hiinamaal") (1879) "Le Maison à vapeur" ("Aurumaja") (1880) "La Jangada" ("Jangada") (18801881) "Le rayon vert" ("Roheline kiir") (1882) "Robur le conquérant" ("Vallutaja Robur" (1886) "Deux ans de vacances" ("Kaheaastane puhkus") (1888) "Le Château des Carpathes" ("Karpaatide loss") (1892) "Le village aérien" ("Õhuküla") (1901)
saartele, satuvad sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse Austraalia pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Kuid kõigist seiklustest pääsevad nad õnnelikult. Seikluste vahele on põimitud Paganel'i pikad jutustused Maa geograafiast, erinevate maade ajaloost, loodusest, zooloogiast ja astronoomiast. "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" (Vingt Mille Lieues sous les mers) Kuigi "Kakskümmend tuhat ljööd vee all" moodustab "Kapten Granti laste" ja "Saladusliku saarega" triloogia, on siin õigupoolest tegemist omaette romaaniga, mille peategelaseks on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, loodusteaduse professor Pierre Aronnax, kes tunduvalt erineb teistest Jules Verne'i romaanides esinevatest veidrikest loodusefanaatikutest, kes igal võimalikul ja võimatul juhul halenaljakatesse olukordadesse satuvad