Peale pulmi kuhjati Irma kingitustega üle, kuid need ei teinud talle suurt rõõmu. Ükspäev kutsus Rudolf Irma ärireisile. Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga. Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur
Kalmu popsisaunas elas. Masinkirja õppides kohtas ta pr. Sinimetsa, kes enam ei lõhnanud ei ühegi taime järele. Kui ristikheina lõhna asemel tundis parukaga masinkirja mees tema kuklas koos preili Sinimetsaga vaarika lõhna. Irma oli nüüdsest teise lõhnaga, ta lõhnas parfüümide järele, mille mees talle kinkinud oli, seda tundsid paljud, kes temaga suhtlema tulid. Irmale see ei meeldinud, ta tahtis lõhnata nagu varem- nagu ritsikas. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Proua Brett - õpetaja rääkis Irmaga aga palju armastusest, rikutusest. Lõpuks oli Brett kindel , et Irma mees ei ole üle 35-e nagu Irma seda teadis olevat. Irma käis ühes hr. Liegenheimeiga kinos. Mees ajas Irmat rikkuma, ta tahtis, et Irma oleks rikutud, ei oleks nii neitsilik, nagu ta seda oli. Mehe armastus oli kadunud, ta pettis oma naist, nende õdedega, kellega Irmat oli hoiatatud, Irma aga oli armastusest niivõrd