Maailmakirjandus IV
Kogumise mõjul toimus tal loominguline suunamuutus. Filosoofiline stiil muutus
teistsuguseks, lihtsaks ja rahvalähedaseks värsiks kust filosoofiline sügavus ja ühiskondlik moment kadus. Tema
loomingu põhjas tekkis muusikaline värss, st ta oli teatud tõukejõud kelle põhjal tehti lauldav värss, mille põhjal
tekkis esimene nähtus kus luulet lauldi. See on vana Euroopa traditsioon kus lihtne värss saab viisi ja seda
lauldakse. Sellest perioodist on palju laule. Seda kutsutakse liediks ehk lauluks. Viise ei tehtud ise, vaid seda tegid
heliloojad.
Seda traditsiooni järgivad saksa luules paljud. Üks neist oli Heinrich Heine, kes on üks mahukamalt tuntud
autoreid sellest perioodist. Üks tema külgedest on laulev värss.
Brentano ja armin andsid ka Reiniäärsetest reisidest teose ,,Poisi võlusarv". Hoffmani ,,Lõbusad värsid" on
kirjutatud Brentano loomingule.
Loodus muutub loomingu üheks oluliseks teemaks luules.
Tonaalsuselt on Brentano luule pessimistlik