Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad
Kunileidilt on säilinud ainult
viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema
kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia
Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad
eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest
kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris.
Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale
rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste.
Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele
-Aleksander Thomson (31. I 1845 Pringi Sangaste kihelkond - 20. X 1917
Petrograd), Helilooja. Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis
ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille
lõpetas 1865. aastal