Elektrooniline muusika
liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat.
Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur
Honegger oratooriumis “Jeanne d’Arc tuelriidal” .
1930. aastal konstrueeris Friedrich Trautwein trautooniumi, mida hiljem arendab edasi Oskar
Sala. 1930. aastatest pärinevad ka Paul Hindemithi trautooniumilood “Vier Stücke für drei
Trautonien” kogumikus “Des kleinen Elektromusikers Lieblinge”.
Vaatamata poliitilisele või meelelahutuslikule põhifunktsioonile tasandas elektroonilise
muusika arengule teed ka raadioringhäälingu tegevus.
Elektrooniline muusika alates 1945
Pariis ja konkreetne muusika
1943. aastal kutsus insener Pierre Schaeffer, kes töötas raadiokunsti uurimisasutuses Pariisis,
ellu Club d´Essai, millega hiljem liitusid Pierre Henry, Pierre Boulez, Jean Barraqué, Olivier
Messiaen ja 1950. aastate alguses Karlheinz Stockhausen. 5
annaabi.ee 
