EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Esitatakse ka kultuuris käibivaid tõdesid ja iseenda maailmavaatelisi
arusaamu, filosoofilisi seisukohti või looduskaitselisi põhimõtteid, mida
autor pooldab ning mille õigsuses püüab lugejat veenda.
Kirjutajate seisukohti, veendumusi ja vaatenurka iseloomustavate
tähenduskihtide puhul saame eesti looduskirjanduses välja tuua kaks
domineerivat tendentsi. Esiteks on siinse looduskirjanduse traditsioonis
rõhutatult suur teadusliku komponendi osatähtsus, mis väljendub detai-
lideni täpsetes liigikirjeldustes ja -nimedes, aga ka loodusteadusliku
taustinformatsiooni (kasvukohad, tunnused, toitumissuhted jms) rohku-
ses. Teaduslikkuse taotlus on aidanud tasakaalustada ka ilukirjanduslike
väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo-
nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste
tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap-
pidel.