Aerolaserskaneerimine ja selle rakendused
hajub edasi, mis omakorda sõltub pinnast, milleni impulss jõuab. Näiteks klaas on nähtavas
spektri piirkonnas läbipaistev, rohelised lehed on lähiinfrapunapiirkonnas väga head hajutajad,
millelt tuleb peegeldus tagasi. Seetõttu kasutatakse taimkatte parameetrite hindamiseks just
lähiinfrapunapiirkonna spektrit. Peegeldumisel on kokku kolm liiki: spekulaarne peegeldus,
hajus peegeldus ja nende kahe kombineeritud peegeldus (Heritage ja Large 2009).
LIDARid kasutavad mõõtmiseks peamiselt spektri nähtavat ja infrapunast piirkonda. Taimestiku
uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad
laserskannerid suudavad eristada kahte peegeldust, näitena metsas oleks esimeseks lugemiks
võrastiku peegeldus ja teine lugem tuleks maapinnalt (või tekkida ka võrastikust). Kuid on
olemas ka skannereid, mis suudavad registreerida kokku 255 peegeldust (Heritage ja Large
2009).