Kaksiktähed
otstarbekohasema piirduda heledamate ning selle tõttu meile lähemate ja huvitavamate paaridega; suur osa
uusi avastatud kaksiktähti asub lõuna-poolkeras, taevaosas, mida oli võimata uurida Tartus. Eriti
silmapaistvad teened kaksiktähtede avastamisel ja mõõtmisel on Ameerika astronoomidel Burnham'il (19.
sajandi lõpul ja 20. sajandi algusel) ning Aitken'il (20. sajandil seniajani); mõlemate käsutuses olid maailma
suurimad pikksilmad, 40-tolline Yerkes'i ja 36-tolline Licki refraktorid, umbes neli korda võimsamad
kaksiktähtede avastamisel kui Tartu ajalooline Fraunhoferi pikksilm [Nagu Struve ajalgi, on ka nüüd
refraktor, tänu oma kujude puhtusele, kaksiktähtede uurimisel palju väärtuslikum kui temast tunduvalt
suurem peegelteleskoop (reflektor); moodsad 100- ja 200-tollised reflektorid on küll palju võimsamad
nõrkade tähtede ja udukogude vaatlemisel, kuid kaksiktähtede avastamisel ja mõõtmisel on need väiksema
võimega kui 36-tolline refraktor.]