ja pool puuda maha. Enamlased pidasid mind suureks revolutsionääriks, et kirikus kontserte korraldasin. Mõned palusid ka tantsijaid kirikusse tuua. Puiklesin vastu: eks pärastpoole näeme! Rahvast käis kontsertidel palju. Nad kõik otsisid meelerahu pärast enamlaste pealetungi, kus Astrahani elanikel tuli palju kannatada. Kurb elu mu ümbruses mõjutas mind kirjutama sümfoonilist poeemi "Hauad "." Isiklik elu • 1904. aastal sõites aurikuga Volgal tutvus sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega abiellus sama aasta sügisel. Nende perekonnas sündis kolm last – pojad Konstantin (1906), Eugen (1908) ja tütar Eliisabet (1910). • Kommunistide võimuletulekuga 1917. aastal süvenesid ka Kappide perekondlikud lahkhelid, mille tulemusel abikaasa Marie lahkus Kapi juurest koos poja Konstantiniga, jättes noorema poja Eugeni ja tütre Eliisabeti isa juurde. • 1920. kolis tagasi Eetisse. Teda kutsuti "Estonia" teatri dirigendiks. Seal ta tegutses
(Anton 1968: 6-8, Joost 1987: 77-78, Artur Kapp 2013) Konservatooriumi lõputööna kirjutas Artur 1900. aastal kantaadi ,,Paradiis ja Peri". Pärast lõpetamist esines ta paljudes Venemaa linnades ning omandas kuulsuse suurepärase improvisaatori ja organistina. Koorilauludest on Arturi tuntumateks teosteks ,,Mu süda", ,,Palumine" ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn", mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904. aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet (1910). (Anton 1968: 6, Rumessen) Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal mitmeid töid ning teda peeti linna muusikaelu juhiks. Sümfoonilistest teostest olulisimaks on Süit nr
annaabi.ee 
