reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära.
reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära.
annaabi.ee 
