seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Selgrootute hingamiselundid. Oska tuua näiteid Kehapinnaga- keha väike, väheaktiivsed (vihmauss, lameuss) Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku Lõpused- hingamispind palju suurem kui kehapind, maismaal hingamiseks ei kõlba (vähid, veeteod, krabid, peajalgsed) Kopsud- avatud vereringe, veri transpordib hapniku edasi,lihtsad ja raamatkopsud (ämblik, skorpion) Trahhed- loomad väiksed, aktiivsed, kitiinist torud (liblikavastsed, putukad) Hingamiselundi hingamispind on õhuke, tavaliselt koosneb 1 rakust ja niiske, suur Selgrootute paljunemisviisid: liit- ja lahksugulisus, suguline ja mittesuguline paljunemine, kehasisene ja kehaväline viljastumine Mittesuguline Pooldumine (meriroos) Kaotsi läinud kehaosade taastamisega (meritäht) Pungumine (käsnad, korallid, hüdraad) Vajalik vaid üks vanem, järglased on ühesugused, lihtne, kiire, tõhus Suguline
· väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).