EESTI RAHVA PILLID
Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu
pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis.
Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid.
Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama
hakkasid. Seda tüüpi pillid võimaldasid mängida ka minooris ja rahvas nimetas neid
pilli nurkades asetsevate liblika või lüüra kujuliste kaunistuste tõttu liblikapillideks.
Esimesed akordionid jõudsid Eestisse 1920. aastate paiku meremeeste vahendusel
Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Esimesed akordionistid omandasid pilli käsitsemise
iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenud pillimehed puudusid. Parempoolsel
klahvistikul mängitakse tavaliselt meloodiat. Vasakpoolse klahvistiku nuppude all
asetsevad põhibassid ja akordid, mis võimaldavad mängida saadet. Viimasel ajal on
hakatud kasutama ka meloodiabassidega akordioni, mille vasakpoolsele klahvistikule
annaabi.ee 
