Liblikas
alamseltsiks: lõugadega liblikad e. pisisamasoonelised (Laciniata s. Microjugata),
samasoonelised e. suursamasoonelised (Jugata s. Macrojugata) ning erisoonelised
(Frenata). Selle jaotuse aluseks on suiste ja tiibade ehitus. Tuntakse veel ka liblikate
jaotamist suur- ja pisiliblikateks, kuid see jaotus on suvaline ja ei järgi liblikate süsteemi.
Liblikaliste selts on suhteliselt noor, vanimad fossiilsed liblikad on leitud tertsiaari
lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised
(Trichoptera).
Liblikate kehapikkus ulatub paarist millimeetrist 6 ja isegi enama sentimeetrini, tiibade
siruulatus varieerub piirides 3 mm kuni 30 cm.
Välisehitus
Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti
eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega.
annaabi.ee 
