Nende pilk oli ühteaegu hulga vanem ja noorem. Sõnades tundub seda võimatu väljendada, aga täpselt nii see on. Olen vanem, sest olen mõndagi õppinud. Olen noorem, sest varem koosnesin suuresti sellest, mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks." "Liblikapüüdja" puhul on tegu psühholoogilise õudusromaaniga, kus kirglik liblikakoguja Frederick Glegg kiindub jäägitult kunstitudeng Miranda Greysse, otsustab ta röövida ja sulgeda pimedasse keldrisse. Algab haiglane ühepoolne armastus, mis on romaanis esitatud kahest vaatenurgast nii vangistaja nägemusena kui ka Miranda päevikuna. Tundliku teemakäsitluse puhul on imetabane Fowlesi haruldaselt peen sisseelamine nii vaimuhälbega Gleggi kui ka õrna Miranda rolli. Miranda on Gleggi (keda neiu kutsub Shakespeare'i "Tormi" järgi Calibaniks) kollektsiooni uhkus
2. Näidendi ,,Kirsiaed" analüüs 3. Kahe novelli analüüs 4. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa analüüs Pilet 23 1. E.M.Remarque'i elu ja looming Remarque (1898-1970) Maria ema mälestuseks. Tegelikult: Remark. Ent ema oli Pr. päritolu ja seega ta muutis prantsusepäraseks. Tegelikult oli ta sakslane. Pere oli vaene isa ametinimetus: raamatuköitja. R. andis juba noorelt muusikatunde (klaver). Ta oli liblikakoguja, talle meeldis loodus. Teda köitis elegantne elu. Tal oli 2 õde, kellest 1 hukati slaagris. Ta kasutas palju autobiograafilist materjali. Aastal 1916 läks ta seminarilt rindele. Päästis väidetavalt oma kaaslase seal. Sai nt ka Sommi lahingus haavata. Ei pöördunud tagasi, lahkus. Vastumeelsus militaarelu vastu- loobus teenetemärkide eest. Töötas õpetajana mõne aja. Ta aga ei suutnud noori innustada, kuna oli näinud nii palju surma
annaabi.ee 
