Teadusfilosoofia
alatihti kippus purunema.
Austria juurtega füüsik L.Boltzmann on esitlenud teooriat, mille järgi on igal tasandil nii
teadmatust kui ka korratust. Seda ilmestab hästi füüsika ja aatomite paiknevus. Korratus
püüab alati kasvada nii suureks kui võimalik, mida võis Boltzmann tõdeda ka oma
elukorraldusest. Inimlikus mõistes loob loodus alatasa korratusi, mille taga on juhus, ja millel
omakorda on kalduvus muutuda kaoseks. Eelnenud võite on sõnastanud E.Lorenz
liblikaefektina. Kaose uurimine on olnud matemaatilise füüsika jaoks äärmiselt tulemuslik ja
vastavad arvutusmeetodid annavad ka tänapäeval üsna täpseid ilmaennustusi.
Mõju.
Romantikud usuvad, et nende kallimad on neile ette määratud. Realistid leiava oma kallima
katse eksitus meetodil, kes nende kõrvale paremini sobib. Kumbki ei saa välistada hilisemat
lahkuminekut. Tegelikult on armumine õnnemäng, milles suurt rolli mängib juhus.