Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ometi läks ta ühes teistega,
õigem ühes väikese Liblega, kes pidi ka kuuluma neljandasse klassi. Liblelt ta oma esialgse
pühenduse õpi- ja asjaoludessegi sai. Tema käes nägi ta esimest korda mingisugust kaanteta,
üksikuist lehist koosseisvat raamatut (raamatud olid Lible keeles kapsad), kust luges amo,
amas, amat ja mensa, mensarum. Eriti hakkas millegi pärast just selle tundmatu sõna viimane
kääne tema meeltesse kinni.
,,Mensarum," kordas Indrek Liblele. ,,Mensarum," kinnitas ta veel kord.
,,Tahad, ma müün selle kapsa sulle?" ütles Lible.
Ja ilma et Indrek endale aru oleks andnud, kas tal seda vana ,,kapsast" üldse vaja, otsis ta
taskust raha ja maksis nõutud summa. Nagu hiljem selgus, oli see peaaegu uue raamatu hind.
Aga sest polnud midagi, Indrek ei pannud seda Liblele kunagi pahaks, sest tal oli ütlemata hea
meel, et oli ostnud esimese kättepuutuva raamatu, kus oli seisnud mensa, mensarum.