Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
sooritatakse väga aeglaselt.
Edaspidi on otstarbekas kasutada paralleelselt nii suuri trükitähti kui ka väikseid kirjatähti,
lõpuks ka väikseid trükitähti. Ülesandena sobib ka eri šriftis tähtede rühmitamine ning rühma
seostamine häälikutega (seos grafeem ehk erisugused tähekujud <-> foneem).
Veerimine: tähtedest lähtuvalt hääldatakse häälikuid sõnas sujuvalt, pausideta, esialgu
aeglaselt ja venitades (libisemismeetodil). Häälikujärg on vaja säilitada töömälus sõna
sünteesini. Ühesilbilisi sõnu veerides on võimaliktopelttähele vastavat häälikut kauem
venitada. Õpilastel on vaja harjutada veerimise tempo muutmist ja ka hääle tugevust (vali ->
vaikne -> sosin).
Lk 82 “Aabitsa ja töövihikute kasutamise üldised põhimõtted” [4]
Töövõtted terviksõnade hääldamiseks vajalike orientiiride leidmiseks:
annaabi.ee 
