Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele. Dünaamilise viskoossuse ühikuks SI süstemis on võetud sellise vedeliku viskoossus, mis osutab
Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele. Dünaamilise viskoossuse ühikuks SI süstemis on võetud sellise vedeliku viskoossus, mis osutab
cos = = = 2 1 + tg 2 z12 z1 + q 2 . 1+ 2 q Seega lõplikult v l = 0,5m1 z12 + q 2 . Hõõrdenurk sõltub libisemiskiirusest. Tiguülekande kasutegur vedava teo puhul tg t = , tg ( + ) vedava tiguratta puhul tg ( - ) r = . tg Viimasest valemist selgub, et kui , siis r 0 st. ülekanne on isepidurdav. Säärase ülekande kasutegur t on samuti väga madal
kontrakehasse. Edasise kulumise käigus see sissepressitud karbiiditera või tema kild toimib nagu miniatuurne lõiketera, mis võib kriimustada koobaltit või nõrgestatud pinnaga kermist ennast. Mõnikord oli märgata väljamurenenud karbiiditera järel kriibitud pinda. Kahjustuste suurus koobaltis sõltub viimase kogusest ja karbiiditerade suurusest s.o. koobaltikihtide paksusest karbiiditerade vahel. Sõltuvalt survest ja libisemiskiirusest eristatakse kahte hõõrdereziimi: kerge ja raske. Nende vahele jääb üleminekuala, mida mõned autorid nimetavad keskmiseks. Kerge reziimi korral toimub hõõrdumise esimeses staadiumis pinnakonaruste mehaaniline poleerimine. Protsessi käigus konaruste kõrgus väheneb ja pinnasiledus suureneb kuni pind omandab poleeritud pinnale iseloomuliku läike (joon.3.18a). Sile pind näitab, et konaruste harjad on plastiliselt deformeeritud libisemise käigus.
annaabi.ee 
