aastast. See on kõige kiirem ujumisviis ning selle tõttu on see sobiv sprindiks. Et õiget asendit leida on hea ette kujutada, et ujud läbi peenikese toru. Krooli ujumine toimub kõhuli. Vaba käe etteviimine toimub läbi õhu tagant ette, õlgade laiuselt. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Vee all liigub alati esmalt käsi, mitte küünarnukk. Käe vee alla viimine peaks olema alati õlaliigese tasemel pikalt ette sirutatult, et pikendada libisemisfaasi ja toimuks tugevam tõmme. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt. Pöiad peavad olema suunatud sissepoole ja põlved pisut kõverdunud. Üks olulisemaid asju on hingamine. Õige on hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku. Hingamisel tuleb pöörata ainult pead, mitte 3 kogu ülakeha. Selg ja kael tuleb hoida sirgena ning pead tuleb sissehingamisel keerata vaid nii
messingharjaga.Töötle põhi SGG grafiidiga, millega saavutad hea vetthülgiva aluse järgnevateks määrimiskordadeks. Korda vajaduse korral grafiidiga töötlust. 12 PIDAMISE MÄÄRIMINE Üldist Pidamismäärde eesmärgiks on moodustada suusa ja lumepinna vahele elastne kiht. Tõukemomendil tungivad lumekristallid määrdesse, aga nad peavad sealt irduma kohe, kui hakkab taas libisemine. Lumekristallid ei tohi uppuda määrdekihi sisse. Kui nad libisemisfaasi alguses sealt ei irdu, vaid purunevad ja jäävad määrdesse, siis algab määrdekihi jäätumine. Liiga pehme pidamismääre võib toimida libisemise ajal pidurina. Liiga kõva seevastu on libisemisfaasis vägagi libe, aga lumekristallid ei suuda tungida tõukel määrdesse ja suusk annab tagasi. Seepärast peab pidamismääre olema sobiva elastsusega, et lumekristallid tungiksid sinna vaid tõuke ajal ja irduksid koheselt libisemise alguses. Sellised suusad libisevad ja peavad hästi