Ligi 70% autodest toodetakse ja tarbitakse USA-s, Jaapanis ja Lääne-Euroopas. Varasemate Põhja-Ameerika ja Euroopa tootjate kõrvale on tulnud ennekõike Aasia riigid: Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina. 1960.a ulatusid tollimaksud Suurbritannias ja Prantsusmaal 30%-ni ja Jaapanis 40%-ni. Nüüdseks on tollimaks Euroopa Liidus 10% ja USA-s 3%. Jaapanis pole samuti kõrgeid tollimakse. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tootmine liberaliseerunud. USA-sse on tekkinud Jaapani autotööstus, mis annab 21% USA toodangust. Euroopas on Jaapani firmad Suurbritannias, kust minnakse edasi teistele Euroopa turgudele. 4. Nimeta KTT harud ja tooted. Esialgu arenes: tuuma- ja kosmosetehnika, uued materjalid, ravimi- ja biomeditsiin ning mikroelektroonika. Praegusajal laieneb KTT paljudesse majandusharudesse nt geenitehnoloogia põllumajanduses. Nt Nighthawk. Nasdaq 5
(Giardina 2004: 241-242) Siiski polnud tekstiilitööstus ainus koht, kus naised tegevad olid. Nad pidasid ka palju muid ameteid: olid juuksurid, lillepärgade punujad, purpuri valmistajad, pagarid. Naisi leidus ka raskematel aladel nagu keraamikatöökodades. Veel üheks majanduse valdkonnas, kus naised tegevad olid, oli tellisemaa omanikuks olemine. See sai võimalikuks läbi pärimisõiguse ja abieluseaduse, mis olid ajaga liberaliseerunud. Tellisemaad püsisid perekonnas ning tihti peale pärandati ka emadele ja tütardele. Roomlased üritasid pidada Rooma ümber olevaid maid ühe suguvõsa käes. Maaomandit hinnati Roomas alati äärmiselt kõrgelt ning see asjaolu ilmnes ka tellisepitserite andmetest. Ühiskonna kürgemates kihtides jätsid vanemad varanduse lastele ning ei eelistanud meessuguliini, mis omakorda oli äärmiselt kasulik naistele. Ühtlasi mängis naiste jõukusel suurt rolli tuumperekonna olulisus
seaduse "Eesti NSV isemajandamise alused". Mõlemad dokumendid nägid ette oma pangasüsteemi, sh. ka keskpanga rajamist ja üleminekut (1990. a.) oma rahale. 1989. a. novembris lisandus ka isemajandamispõhimõtete rakendamist Baltimaades tunnustav üleliiduline seadus. Kuigi seadus oli paljuski deklaratiivne ja reaalse katteta, andis see siiski teatud juriidilise toe toonaste liiduvabariikide pürgimustele. [4] Kasutades ära liberaliseerunud tingimusi ja võimalusi süsteemisisesteks turumajanduslikeks eksperimentideks, asutati 1988. a. Tartu Kommertspank - esimene aktsiaseltsina tegutsev ning ka välisvaluutatehingute litsentsi saanud kommertspank NSV Liidus. Sama malli järgi moodustati Eestis järgneva paari aasta jooksul veel kümmekond kommertspanka, kuni 1990. a. töötas Eestis Pank välja juba oma korra kommertspankade moodustamiseks. [4]
annaabi.ee 
