haritud, oleks majanduslik ebavõrdsus väike, riik väike, pooldas otsest demokraatiat. Meeldis, et rahvas saab ise valida. 23) Voltaire` ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Valgustatud monarhia - monarh kasutab valgustatud absolutismi. Absoluutne võim, et aadlikud kuuletuksid. 24) Montesquieu` võimude lahusus - Kolm võimu (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) peavad vastastikust kontrollima, et üks ei oleks teisest ülekaalus. 25) kas valgustus aitas kaasa ühiskonna liberaliseerumisele? põhjenda. - Jah, tänu valgustusele suurenes sallivus, sõditi vähem. Kohtumõistmisel ei piinatud, seadused muutusid täpsemaks. Talurahva eluolu paranes. Haridus oli üks tähtsamaid asju. Valitsus muutus demokraatlikumaks ning võrdsemaks.
varemetele kerkimas ei ole. 1918 aastal ilmus Saksamaal Oswalt Spepgleri raamat ``õhtumaa allakäik´´ milles väideti, et lääne kultuur on jõudmas oma viimasesse maandumisfaasi. Sõjajärgse pettumuse ilminguks ka Itaalia sašisim. Sammuti väga rahutud oli Saksamaal, mis oleksid äärepealt revolutsioonin viinud. Kergemeelsed 1920. aastal Inimesed üritasid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustatab teatav kergemeelsus. Kommete liberaliseerumisele aitas kaasa tõsi asi et kadunud oli 3 ranget piinlikut etiketti järgivat keisrikoda ( Saksa, Vene ja Austria-Ungari) ning koos nendega ka vastavalt maade ametlik organiseeritud aadel. Maailmakuulsaks sai koomik Charli Chaplin keele komöödiad naerutasid publikut, kuigu tema filmid ajapikku aina tõsisemaks muutusid. Järjest rohkem ilmus tänavale autosid, Euroopas olid kallid. Otsingud ja saavutused 1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus.
suht ejärgi), kuid sisuliselt olid paljud töölised välismaalt sisse toodud ning see ei näidanud riigi tegelikku arengut. 57) Rahvusvahelise vabakaubandussüsteemi väljakujunemine Euroopas? Cobden- Chevalier’ leping? Cobden – Chevalier’ leping: tühistati kõik Prantsuse ja UK vahelised kaubanduskeelud ja alandati kõigi kaubaartiklite tollitariife, lisandus enamsoodustusklauslit, mis mõjutas liberaliseerumisele ka teisi riike. 1870ndate kriisi tulemusena arvamus, et vabakaubandus soosib ühteisd(varem industrialiseerunud) , ei meeldinud ka tõusvale rahvuslusele – taaselustus protektsionism. 1892 – Meline’i tariif, võeti kasutusele tollitariifi miinimum – ja maksmimummäära põhimõte. 20.saj alguses taas liberaliseerumistendents. Esimesel üleilmastumisperioodil valitsuse roll väike(võrreldes tänapvaga) Fiskaalpoliitika eelarve