EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise
mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja
näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus
kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud,
luuletuse ja segakava (Viires 1998).
Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu
liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise
rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel
kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised
selleaegsed moetantsud hukka, hakati noortele korraldama tantsukursusi ja õpetama
seltskonnatantse. Algatati diskussioone maitse ja maneeride üle, korraldati loenguid
kirjandusest ja muusikast ning asuti kujundama uusi tavandeid. ,,Silueti" veergudel asuti