Võrdlev poliitika
vôrdsusest vôi on vajalik ka materiaalne vôrdsus - see määrab ära ka riigi sekkumise piirid ning ühiskonna
majandusliku organisatsiooni.
b) Varased liberaalid interpreteerisid vôrdsust kitsalt - tähendas vôrdsust seaduse ees ning vôrdset ôigust hääletada.
Samas on selge, et kui puudub vôrdne juurdepääs haridusele ja materiaalsetele elutingimustele, siis jääb vôrdsus
seaduse ees fiktsiooniks.
c) Tänapäeva liberaaldemokraatiad pooldavad omandusôigust, kuid tavaliselt viiakse sisse mitmeid mehhanisme
majandusliku vôrdsuse suurendamiseks eelkôige maksustamise kaudu. Iseolomulik on, et omandust ei defineerita
enam ainult maa- vôi kinnisvara omandusega, nagu varem - sinna alla kuuluvad ka avaliku sfääri hüved - haridus,
tervishoid, transport, pensionid jne. Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse.