Riigi ja valitsemise põhialused
sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud
demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal
pärast sõda ei olnud. Samuti ainult kahe partei puhul on sarnasusi rohkem kui
ideoloogia eeldaks.
n Peale USA pole kusagil ühe parteiperekonna osakaal üle 50%, kuigi ka Iirimaad
(kaks määratlematut suurparteid) ja Jaapanit pärast 1993. aastat (palju
lahkulöönud liberaaldemokraate) võib pidada erandlikeks.
n 1980. olid peamised hääli saanud perekonnad liberaalid (radikaalid),
konservatiivid, sotsialistid/sotsiaaldemokraadid, kristlikud-demokraadid ja
kommunistid. 90-tel situatsioon mõneti muutus.
n Liberaaldemokraatlikes riikides poliitika reeglina parem-ja vasaktsentristide
vahepeal. Äärmusparteid suured häälepüüdjad ei ole.
n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides.
annaabi.ee 
