Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika. Esile kerkisid dissidendid ehk teisiti mõtlejad, kes seisid inimõiguste eest, nimekaimaks oli Sahharov. Stalini, Hrustsovi ning Breznevi aja ühine nimetaja on Külm sõda. Stalini valitsemisajal
kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda. (Parts, E. 2012) 1.1 MIKS ON GLOBALISEERUMINE HEA? Globaliseerumine soodustab kaubavahetus, millega kaasneb kauplemine erinevate riikidega, mitte ainult naaberriikidega, vaid ka paljude teiste riikidega. Selle tõttu on ka riikide vaheline transport
annaabi.ee 
