Pseudoteadus Pseudoteadus ehk libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei vasta see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,ju...
viia neid veelgi halvemasse seisu. Antud teema on valitud kuna autor tunneb huvi, miks inimesed usuvad väidetavatesse teadustesse, millel ei ole loogilist teaduslikku põhjendust. Autor soovib, et inimesed ei satuks kergemeelselt pettuste ohvriks kuna järjest rohkem usutakse kõikvõimalikke ennustusi, sensitiive ja muud sarnast. Antud teema käsitlusega üritatakse vahet teha reaalsel teadusel ja libateadusel. Antud töös püstitatud probleemid: 1.Kas uuritavad teadused on libateadused või mitte? 2.Kas uuritavate teaduste poolt püstitatud väited on tõesed? Hüpotees: 1.Uuritavad teadused ei ole teadused vaid libateadused. 2.Uuritavad teadused ei suuda garanteerida esitatud väidete õigsust. 4 1 Pseudoteadustest Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
