kirjutatud. Seetõttu on ka üsna lihtne mõista, millised piirjooned said saatanakummardajad teoloogide väljamõeldiste kaudu. See eelkõige ,,kuri" karakter pole tingimata tõeline satanist. Samuti ei ole ka kammitsematu uhkuse või majesteetlikkuse kehastus, mis andis postpaganlikule kirikuisade maailmale kurjuse definitsiooni. Ta on selle asemel hoopiski hilisema ja rohkem planeeritud propaganda kõrvalprodukt. Libasatanist on kogu tänapäeva ajaloo vältel endast alati märku andnud oma teisendatud jumalateotuslike Mustade Missadega, aga tõeline satanist pole nii lihtsalt ära tuntav. Väita, et iga edukas mees ja naine Maal on enesele teadmata satanist, oleks liiga üldistatud, kuid janu maise edu järele ja sellest tulenev arusaam on kahtlemata põhjus, miks ka püha Peetrus pöidlad allapoole pööraks. Rikkal taevasse saada oleks sama raske, kui kaamelit läbi nõelasilma ajada