Paljudele tähendasid need muudatused harjumuspärase maailma purustamist.Selle tasustal kujunes välja õpetus ja liikumine mida kutsutakse konservatismiks. Nende arust oleks ideaal ühiskond olnud selline kus areng toimuks aeglaselt mitte järsku.19.sajandi konservatiivid olid seisukohal et mitte kõik inimesed ei tohi osaleda poliitikas. nAd ei toetanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Nad soovisid kaitsata oma ma tootjate kaupa väilsmaa kaupade konkurentsi eest. 10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism
industriaalühiskond ühiskond, mis tegeleb aktiivselt tööstuse arendamisega ja rakendab selle saavutusi urbaniseerumine inimeste siirdumine linnadesse, mille tulemusena kasvas oluliselt linnaelanike arv ja tekkis juurde uusi linnu imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata konservatism alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid säilitav ja ajaloolist järjepidevust tähtsustav poliitiline õpetus libaralism vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustav poliitiline õpetus sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust utopistlik sotsialism õpetus, mille seisukohad tunduvad naiivsete ja tegelikkuses teostamatutena marksism Karl Marxi õpetuse järgi loodud ideoloogia, mis leiab, et proletariaat peab korraldama revolutsiooni, haarama võimu enda kätte, likvideerima eraomanduse, selle