Putukate välisehitus
Paljud
kahetiivalised, sealhulgas ka toakärbes, on aga pistmisvõime hoopis kaotanud. Neil
on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju
muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel
kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad,
et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada.
Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse
haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka
haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik
laienenud keeleke. Õietolmu kogumise ning hammustamise ajal on imemisaparaat tahapoole
painutatud. Herilastel, kes toituvad rohkem loomsest toidust, on lõuad tugevamini arenenud
kui imemisaparaat.
Tundlad on samuti evolutsiooni käigus jäsemetest tekkinud. Nad on kompimis- ja
haistmiselunditeks
annaabi.ee 
