Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
Kõige sagedamini süüdistati kellegi mürgitamises nõitud õlle sissejootmisega, mille tagajärjel
tekkisid ohvri sisemusse igasuguseid elukaid. Nõidumise abil arvati kahju toovat mitte ainult
inimestele, vaid ka koduloomadele ja muule varale. Suur oli loomulikult kindlate nõiasõnade ja
needmise mõju. Viimase poolest olid eriti tuntud naised. Nõiaprotsesside materjalidest selgub, et rahva
hulgas oli väga levinud usk libahuntidesse. Libahunti jooksmise kõrval tunnistati ka libakaruks
käimist.
Diabolisimi süüdistused formuleeriti protsessi käigus kohtunike suunavate küsimuste kaudu ja
piinamisel. Süüdistajad ega süüalused ise ei rääkinud meelsasti kuradiga kohtumisest või lepingu
sõlmimisest. Kurat ilmutas ennast eesti talupojale tavaliselt musta koera või kassina.
XVIII sajandi alguses lõppes Eestis nõiaprotsesside ajastu, mil nõidumise eest mõisteti inimesi surma
ja põletati tuleriidal
annaabi.ee 
