V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ometi pole. On ainult vari. Kurat võtaks, veame kihla, et kotis on ainult kivid!»
Jehan vastas külmalt:
«Vaata siis ise, missuguste kividega ma oma taskuid täidan!»
Ning sõnagi juurde lisamata tühjendas ta kukru ligemale nurgakivile roomlase näoga, kes
isamaad päästab.
«Taevane jumal!» pomises Phoebus. «Igasuguseid münte, kilbikesi, suuri valgeid, väikseid
valgeid, vask-rahasid, Torus'i ja Pariisi omi! Uskumatu!»
Jehan oli ikka veel üleolev ja rahulik. Mõned liaarid veeresid porri. Kapten läks neid juba
agaralt üles tõstma, kuid Jehan hoidis teda tagasi.
«Vuih, kapten Phoebus de Chäteaupers!»
Phoebus luges rahatükke ja pöördus siis pidulikult Jehani poole: «Teate, Jehan,
kakskümmend kolm Pariisi sol'i! Keda te öösel Kõrilõikajate tänaval paljaks riisusite?»
Jehan viskas oma valvakate käharate juustega pea selga ja ütles siis kõrgilt silmi pilutades:
«Meil on ju vennaks tohmanist ülemdiakon.»
«Pagana pihta!» hüüdis Phoebus
annaabi.ee 
