veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9] Perekond Lehed Õied Vili Lonicera Vastakud, lühirootsulised Kahekaupa, liaaniliikidel Ühe kuni paljuseemneline lihtlehed. Liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, mahlakas mari, värvuseslt võrse tipmised lehed tihti viietised, valged kuni punased. kuni mustani. alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad.
kasutamine olnud aktiivne ja seda eeskätt põõsaste väikese hooldusvajaduse, dekoratiivsuse, haiguskindluse ja kättesaadavuse tõttu. Annab aga hõlpsalt juurevõsu, seetõttu tasuks kasvatamiseks jätta põõsastele rohkem ruumi. 30. Perekond kuslapuu ja sinine kuslapuu Perekond Kuslapuu (Lonicera L.) [lonìtsera] Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist
Sordid:'Alli'; 'Aurea'; 'Contorta'; 'Fuscorubra'; 'Glomerata'; 'Hall's Giant'; 'Heterophylla'; 'Pendula'; 'Piliciensis'; 'Microphylla'; 'Red Majestic'; 'Red Zellernut'; 'Variegata'; 'Zimmermannii'; 30. Perekond kuslapuu ja sinine kuslapuu Perekond Kuslapuu (Lonicera L.) Perekond on nimetatud saksa botaaniku Adam Loniceri (1528-1586) järgi. Perekonda kuuluvad enamasti suvehaljad, harva igihaljad vastakute lühirootsuliste lihtlehtedega põõsad ja puitliaanid. Liaaniliikidel võrse tipmised lehed tihti alusel kokku kasvanud ja võrset ratasjalt ümbritsevad. Osadel liikidel võrsed säsiga, osadel õõnsad. Õied on tavaliselt kahekaupa või liaaniliikidel tavaliselt 6 kaupa männasjalt, viietised, meerikkad, värvuselt valgest kuni punaseni, paljudel liikidel tugevalõhnalised. Viljad on ühe kuni paljuseemnelised mahlakad marjad, millised tihti kahe- või enama kaupa kokkukasvanud, värvuselt valgest kuni mustani, sinist värvi viljadega