Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"li2so3" - 3 õppematerjali

Oksiidid
2
doc

Oksiidid

Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised ­ IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4

Keemia → Keemia
34 allalaadimist
OKSIIDID-tunnikontroll
2
odt

OKSIIDID (tunnikontroll)

lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8. Milliseid oksiide iseloomustavad järgmised laused. a) tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite põlemisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel – CO2 b) rahvapärase nimetusega kustutamata lubi, on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall kristalne aine. See oksiid on sööbiv, ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal - CaO

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused
4
odt

Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused

tekib sade. (Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse) Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks. Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks. Kui saadustesse ei teki sadet või saadustesse ei teki lähteaines olevast happest nõrgem hape või lenduvam hape, siis reaktsiooni ei toimu. + - + - + - + - + 2- + - + - NaCl + HNO3 NaNO3 + HCl Li2SO3 + 2HCl 2LiCl + H2O + SO2 (H2SO3) 3) sool + alus uus alus + uus sool Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine lahustumatu ehk sade. Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu. Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu. 2+ - 2+ - 2+ - 2+ - MnI2 + Ba(OH)2 Mn(OH)2 + BaI2 + - 2+ - NaCl + Zn(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade 2+ - + - + - 2+ -

Keemia → Keemia
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun