aluselises PH>7 neutraalses PH=7 *Universaalindikaator-erinevate indikaatorite segu, mis erinevas keskkonnas vrvub erinevalt. VVELHAPE: SAADAKSE: SO3+H20= H2SO4 FSIKALISED OMADUSED: raske litaoline vedelik; vrvuseta; sbiva toimega; lhnata; lahjendamisel vala alati vvelhapet vette. KASUTUSALAD: autoakud, lhkeained, ravimid, vrvained. SOOLHAPE: SAADAKSE: vesinikkloriidi juhtimisel vette. FSIKALISED OMADUSED: terava lhnaga, vrvuseta, sbiva toimega, hus suitseb, vedelik. Leidub inimese maomahlas ja vtab osa seedeprotsessist. KASUTUSALAD: ravimid, liimid, vrvid, metallipinna puhastamiseks, reaktiivid.
Cr+3 mramist NH4SCN abil segab Fe+3, mille mju redutseerimisel Na2SO3 -ga ei nnestu tielikult krvaldada. Cr+3 mramine oksdeerimisel H2O2 -ga ja lahuse kollase vrvuse jrgi nnestub vaid Cr+3-ioonide suurema kontsentratsiooni korral. On vimalikud ka mitmed teised meetodid, kuid need tunduvad olevat pilastele keerulised. Segu koostamisel anioonide analsiks peaks arvestama, et gaaside eraldumise katsel ei peaks tuvastama liiga palju erinevaid gaase. Kui lahuses on Cl- -ioonid, siis tekib ka lhnaga gaase eraldavate anioonide puudumisel teatud lhn, mis vib pilastes segadust tekitada. Sel juhul peaks petaja aitama lhnu identifitseerida. Tahke aine anals kesoleva lihtsustatud juhendi jrgi vib phjustada mitmeid krvalreaktsioone, mida petaja peaks uuritava segu koostamisel pdma ette nha. Problemaatiline on tahkest ainest K+ mramine. Lpetuseks. Keemilist analsi petatakse Jgeva 2. Keskkooli loodusharus juba kolmandat ppeaastat. Kesoleva ainekava ja tjuhendite kokkupanekul on arvestatud
Ehmestiivalised suudavad üsna hästi lennata, kuid nad ei liigu tavaliselt veekogust kaugele. On teada ka selliseid liike, kellel tiivad on lendamiseks liiga lühikesed (Baicalina thamastoides) vi puuduvad hoopis (Enoicyla pusilla emased). Tagakeha on silinderjas, mnede liikide emastel vivad esineda lühikesed urujätked. Vastkoorunud valmikutel on mnikord tagakeha külgedel trahheelpuste rudimendid, mis aja jooksul kaovad. Paljud liigid eritavad enesekaitseks vastiku lhnaga vedelikku, näiteks siis kui putukas kätte vtta. Toitumine Ehmestiivaliste valmikud enamasti ei toitu, kuigi võivad juua vett. Vastsed toituvad nii taimsest kui ka loomsest ainest. Mõned vooluvetes elavad liigid ei ehita endale koda, vaid hoopis püünisvõrgust toruja püünise, kuhu veevool väikesi loomi ja orgaanilist ainet sisse kannab. On ka selliseid liike, kes ei ehita üldse midagi, vaid jahivad veekogu põhjas aktiivselt ringi roomates oma saaki. Bioloogia
annaabi.ee 
