konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses pstitatud ksimusega (esitatud vitega). Kokkuvte koosneb (0,5-1 lk.): a. lhikokkuvte antud teemast b. veelkordne phiksimuse (-vite) esitamine, mida essee kigus analsiti c
NB! LHILEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR PIK INIMESE ANATOOMIA JA FSIOLOOGIA Inimese anatoomia on petus inimorganismi ehitusest, fsioloogia aga ksitleb selle talitlust. Anatoomia ja fsioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks fsioloogiaks. Terminit spordianatoomia ldiselt ei kasutata, spordifsioloogia on aga selgesti piiritletav fsioloogia haru, mis ksitleb organismi talitlust kehalisel tl ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise fsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine vljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordifsioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel tl ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste mju inimesele vib sltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla vga mitmepalgeline ja tugev....
annaabi.ee 
