vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides.
.7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline; - korduv-lhiajaline jne. Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul: - llitustegur; - koormatuse tegur; - kasutustegur. Siin Pk on keskmine vimsus aja t jooksul. Vib theldada, et: . hetbiliste elektritarbijate puhul kasutatakse ka grupi kasutustegurit, mis leitakse tabelitest. 11. Liikuvus, eristatakse: - statsionaarsed elektritarbijad,
annaabi.ee 
