pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad hele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kviniidid lhenevad, tsentromeerid kahestuvad - kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lpeb nende judmisega rakupoolustele. Telofaas: kviniidid kaovad, snteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nrdub keskosast sisse, tstoplasma jaguneb kaheks, kaks ttarrakku (tstokinees). Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tbile iseloomuliku kuju ja talituse. MEIOOS
Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma vi lumena alla. letades metipu, hakkab hk laskuma ja soojenema. Nd saab ta hoida endas rohkem niiskust ja vtab selle mestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda. Teised krbed tekivad ookeanihoovuste mju tttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad krbestuvad (nt. California poolsaar). Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine - koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine
annaabi.ee 
