Laps surmast
Mingil juhul
ei tohi kasutada arusaamatuid vljendeid ja terminoloogiat. Last vib
lohutada teadmine, et surm ei tee haiget ja et enamik inimesi ainult uinub.
Surma mistmisel vib abiks olla ka kujutluspildi loomine. Niteks vib
lapsele surma seletada unena. Last vib lohutada ka mte, et ta lheb ees ja
jb teisi pereliikmeid jrele ootama. Surma juures kardab laps kige rohkem
eraldatust emast ja teistest lhedastest. Talle tuleb lubada, et ta ei j
ksi. Laps vajab alati lhedust (kehalist kontakti vajab ka suur laps), see
annab talle teadmise, et ta on thtis ja vajalik. Kige lhedasem inimene on
tavaliselt ema vi isa. Tema tunneb oma last ja oskab talle arusaadavalt
selgitada, mis temaga toimub, teda rahustada ja julgustada. Haigusest tingitud
piirangute ilmnemisel ei ole ige kaotatut taga nutta vaid aidata lapsel
vimaluse piires edasi areneda. Tuleb rhutada lapse tublidust oma haigusega
vitlemisel. Koduse elu korraldamisel on thtis, et igapevaelu kulgeks edasi