senitundmatuid osakesi. Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel asuvas rõngakujulises umbes 27kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008. Suur Hadronite Põrguti Suure Hadronite Põrguti juures viiakse läbi kokku seitse suuremat eksperimenti. CMS, ATLAS, ALICE ja LHCb on põhieksperimendid, mille detektorid asuvad neljas põrkekohas. Kahe esimese detektorid on üldotstarbelised ning eksperimentide käigus püütakse tuvastada kõiki prootonite põrgetel tekkivaid seninägematuid protsesse. ALICE uurib pliituumade põrgete saadusi, eelkõige kvargi gluooniplasmat, LHCb bkvarke sisaldavaid hadroneid. CMS detektor CMS (Compact Muon Solenoid) Suurte Hadronite kiirendi, üks
ja antiaine ebasümmeetriale, täheldada stringiteooria ennustatavaid lisamõõtmeid. Ehitust alustati 1998. aastal ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008. CERNi kulud ehitamisele ja seadmetele olid umbes kolm miljardit eurot, millele lisandusid nii CERNi kui ka teiste osalejate tehtud kulutused detektoritele ja arvutustehnikale. Iga eksperiment on iseseisev üksus, mida rahastavad selles osalejad. CERN on üks osalejatest; ta maksab umbes 20 protsenti CMSi ja LHCb eelarvest, 16 protsenti ALICE'i eelarvest, 14 protsenti ATLASe eelarvest ja 30 protsenti TOTEMi eelarvest. Põrgutis kiirendatakse kahes kõrvutiasuvas vaakumtorus vastassuundades liikuvaid hadronite kimpe raadiosageduslikus elektromagnetväljas. Prootonite maksimaalseks energiaks saadakse täisvõimsusel töötava kiirendi korral 7 TeV ja kiiruseks 99,9999991 protsenti valguse kiirusest. Pliituumade maksimaalne energia on 574 TeV. Ringkiirendi torud ristuvad
annaabi.ee 
