A. Tšehhov "Magada tahaks"
pimedas umbse huga tares.
Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga
kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu
ta tleb, song kallale psenud. Valu on nii kange, et ta ei saa htegi sna
lausuda, tmbab ainult hku endasse ning lgistab hambaid:
"Bu- bu- bu- bu..."
Ema Pelageja on jooksnud misasse, hrrastele tlema, et Jefim on suremas. Ta
lks juba ammugi ja tal oleks juba aeg tagasi juda. Varka lamab ahjul, ei
maga ja kuulab isa hammaste lginat. Viimaks on kuulda, et keegi sidab tare
ette. Hrrased on saatnud noore arsti, kes oli neile linnast klla tulnud.
Arst astub tarre; teda pole pimedas nha, aga on kuulda, kuidas ta khib ja
ukse klpsatades suleb.
"Tehke valgust," tleb ta.
"Bu- bu- bu..." vastab Jefim.
Pelageja sstab ahju juurde ja hakkab otsima potikildu, mille peal on
tuletikud. Mdub mni minut vaikuses. Arst kobab taskuis ja stab oma tiku
plema.
"Kohe, isake, kohe," lausub Pelageja, tttab jooksujalu tarest vlja ja tuleb