V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ta ei kuulnud ka kohtu-kirjutaja kriiskavat häält,
kui see avaliku patukahetsuse saatuslikku vormelit ette luges. Kui tal kästi öelda «aamen»,
siis ta ütles «aamen». Tas virgus pisut elujõudu
337
22 Ei võt a ma k a r t a ümb r i t s eva r ah va h u lk a s i d ; t õu s e, i s s an d , p ä ä s t a mi n d , j uma l ! . . . Pä ä s t a mi n d , j uma l ,
s es t veed on t u n gi n u d k u n i mu h i n gen i . . . Olen va j u n u d sü gava s s e p or i s s e ega ole j a lgea lu s t ( lad . k . ) .
23 Kes mu sõn a k u u leb j a u su b s el les s e, k es mi n d s a a t n u d , s ee p ä r i b i gaves e elu ega läh e k oh t u j ä r j e et t e,
va i d läh eb su rma s t el lu ( lad . k . ) .
24 1Põrgu põhjast hüüdsin ma, ja sa kuulsid mu häält, ja sa heitsid mind mere kuristikku
ning vood lõid mu ümber kokku (lad. k.).
1
9
8
alles siis, kui ta nägi preestrit valvuritele märku andvat ära minna ja teda üksinda enese
poole tulevat.