Alkaloidid
kätte toorainest, kuigi enamus meetodeid kasutab ära nende lahustuvuse omadusi.
Kuna taimedes on alkaloidide segu, siis eraldadakse kõigepealt segu ning seejärel eraldatakse
individuaal ained.
Nikotiin
Nikotiin on hügroskoopne, värvitu õlijas vedelik, mis lahustub hästi alkoholis, eetris või lahjas
petrooliumis, veega saab ta seguneda oma aluselises vormis vahemikus 60°C-210°C.
Nikotiin on ka optiliselt aktiivne, omades kahte enantiomeeri. Looduses esinev levorotaarne vorm
on füsioloogiliselt aktiivsem ja vähem toksiliselt võrreldes teise vormiga.
UV-kiirguse toimel või teiste oksüdeerijatega kokkupuutudes muundub nikotiin, kas nikotiini
oksiidiks, nikotiin happeks (vitamiin B3) või metüülamiiniks.
Esmalt eraldatti tubaka taimest nikotiin 1828. aastal W. H. Posselt-i ja K. L. Reimanni poolt,
mõlemad arvasid, et tegemist on mürgiga. Keemilise struktuuri avastasid A. Pinner ja R.
Wolffensetin 1893. aastal.