EESTI KULTUUR
seisukohast olulisemate ja püsivamate ühiste elementidena võib
nimetada regilaulu, rehielamut, rukkileiba, rukkilill, pulma- jajõulukombeid ning
sügisest hingedeaega.
Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja
vene vanausuliste kultuur.
Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele
võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas
levivatenatsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti
rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks
kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi
osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised.
Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid
annaabi.ee 
