Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajandi lõpuni
Seega elas Põhjasõja eel
Eestis maksimaalselt 325 000 inimest ning sellele järgnenud katkuga. Hinnanguliselt oli Eesti
rahvaarv siis umbes 170000. 18. saj lõpuks küündis Eesti rahvaarv 480000-ni.
.
Põhja sõja ajal oli Põhja-Eestis taas ikaldus.. Kaotused olid umbes 40 000 inimest. 1710. aasta
katkuepideemia oli Eestis üks tõsisemaid ja sai alguse Ungarist. Eesti- ja Liivimaal puhkes katk
esmalt Riias, mida samal ajal piirasid venelased. Katku levitajataks olid eelkõige rotid ja
sõjamehed. Katku viimased nähud olid 1713. aastal ja sellesse suri inimesi rohkem kui
sõjategevuse tõttu. Kokku põhjustas katk kuni 200 000 inimese surma. Eesti rahvastik vähenes
selle järel umbes 150 000-le inimesele (umbes sama palju kui 1200. aasta paiku). See oli
rahvastikukatastroof, kuigi puudutas eelkõige Lääne- ja Põhja-Eestit, kus oli lausa inimtühje
piirkondi. Aastad 17101712 jäid siiski viimaseks suuremaks katkuepideemia levikuperioodiks.