Arvutivõrgud
Ainus keeruline probleem tekib sellega, et igal selles võrgus oleval
arvutil on vaja teada, millisele IP aadressile milline madaltaseme võrgu aadress vastab. Variant oleks
see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise
tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll,
mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku
levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see
peale vastuse, kus teatab oma riistvaralise aadressi. A kannab nüüd saadud info oma tabelisse, et seda
järgmise paketi saatmisel taas küsima ei peaks. Kui nüüd B tahab A-le IP paketti saata, siis õppis ta A
riistvaralise aadressi ära juba A poolt saadetud päringust. Taolised õpitud teisendused ei püsi neis
tabelites muidugi lõputult kaua.
IPØARPØEthernetØRARPØIP
Kuidas ARP töötab:
annaabi.ee 
