Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast
Iidsetelt asulapaikadelt on
aga leitud luust asjandusi, mis on tunnistatud ürginimese õngekonksudest.
Meie aladel saab õngepüügist kõnelda alates kiviajast (mesoliitikumist), kui pärast jääaega
loodusolud paranesid ja asustus levis mandrijääst vabanenud alale. Leitud luukonksusid
vaadates (vt. joonis 1) näeme aga, et need sarnanevad pigem pisikestele landikestele, kui
nüüdisaegsetele õngekonksudele, mistõttu tasub oletada, et nii öelda sikutipüük oli kiviajal
levinumgi sellest, mida me praegu õngitsemisena mõistame. Muidugi, õngekonkse valmistati
ka puust, kuid see on asi, millest me õieti midagi ei tea. Õngitsemine tänapäeva mõistes on
konksu peenuses sedavõrd kinni, et sai tõenäoliselt sündida alles pronksiajal, kui pehmest
tinast ja vasest hakati kõvemat sulamit valmistama.
Me ei tea, millal just ja kuskohas kujunes välja nii öelda klassikaline käsiõng ritv + nöör +
annaabi.ee 
