Eksami kordamisküsimuste vastused
kibuvitsaliike ja Loode-Harjumaal ka põõsasmaranat.
Alustaimestik varieeruv olenevalt veereziimist ja mullakihi tüsedusest.
Iseloomulikumaks liigiks on lubikas, mitmed tarnaliigid, lamba- ja punane- aruhein, h.
nurmenukk, värv- ja hobumadar, angerpist jt. Samblaid vähe, kasvavad nad eeskätt
mikrokõrgendikel: metsakäharik, roossammal, tähtsamblad jt. Kultiveeritakse Mä
istutamise teel 7000 tk hektarile.
Kasvukohatüüp on väikesepinnaliste lappidena levinud loometsade levimisalal
Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel.
Nõmmemetsad
Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest
teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Alustaimestiku moodustavad
põhiosas mitmesugused samblikud ja kanarbik, rohttaimi vähe, või puuduvad hoopiski.
Tootlikkus madal - IV-V bon. Esinevad enamasti leedemullad, põhjavesi sügaval. Siia
kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp.
Sambliku kasvukohatüüp (sm)