Ökoloogilised koridorid
Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas:
a) bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud
liikumisvõimeliste organismide teekonda või
b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt; seda
võivad teha näiteks hoovused või voolud.
Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne
transport hoovuste kaudu) põhjaelustiku mittejuhuslikele biogeograafilistele
levikumustritele. [4]
Sinised koridorid suudavad vähendada liikide kadumise määra, kuid seda ainult keskmise
suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna
järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust.
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja
seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik
annaabi.ee 
