suhteline pikenemine. Mida tugevam on metall, seda vähem ta venib. Löögisitkus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike:
Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse metalli kõvadus. 23. Metalli TÕMBETUGEVUST hinnatakse nii, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. 24. Metalli LÖÖGISITKUST hinnatakse nii, et proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 25. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjus ja levikulaad 26. Metalli KORROSIOONIKS nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. 27. KEEMILINE KORROSIOON metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga (nt hapnik), tekib metalli oksüüd, mis on sageli pude materjal (rauarooste). 28. ELEKTROKEEMILINE KORROSIOON tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. 29
annaabi.ee 
