Eesti raamatu ajalugu
aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate
rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid
ja orkestrid. Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees,
kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem
ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940.
aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja
nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka
mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P.
Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre
ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti
levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse